Cambridge University Estonian Society

Cambridge Ülikool

Cambridge ülikool on maailma üks vanimaid ning prestiižsemaid ülikoole. Läbi aastate on siin õppinud omajagu eestlasi (kes moodustavad täna Oxford and Cambridge Club Estonia; Oxbridge on Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide koondnimetus). Viimastel aastatel on liitunud paar uut tudengit igal aastal.

Ülikooli korraldus

Cambridge ülikool kui institutsioon koosneb 31-st kolledžist. Lühidalt võib öelda, et kolledž on koht, kus elatakse, süüakse ja õpitakse ning kust on tudengi valdav osa sõpru ja tuttavaid. (Kõige parem paralleel, mida võiks ehk tõmmata, on erinevad majad Harry Potteri raamatus.) Sõltuvalt erialast võib osa õppetegevusest samuti toimuda kolledžis (seda eriti bakalauruseõppetudengitel: nt. supervisionid, s.o. Oxbridge'ile omane õppesüsteem, kus mõnel korral nädalas on tudengitel kahe- kuni kolmeliikmelistes gruppides "individuaaltunnid" professorite või vastava ala doktorantidega). Loengud on aga kõikidel sama eriala tudengitel koos nende kolledžist sõltumata.

Väikeste eranditega (vt. täpsemalt kolledžite lehekülgedelt) on kõigis kolledžites võimalik õppida kõiki erialasid ja nii võib kolledži valikul lähtuda mitmetest teistest kriteeriumitest nagu selle suurus, asukoht, vanus, soolised spetsiifilisused (Cambridge's on kolm vaid tüdrukutele mõeldud kolledžit) jms.

Bakalauruseõppesse (undergraduate) kandideerimine

Undergraduate õppesse kandideerimine algab sarnaselt igasse teise UK ülikooli kandideerimisega läbi UCASe Interneti-põhise süsteemi (www.ucas.ac.uk), kuid meeles peab pidama tavalisest varajasemaid tähtaegu. Oxbridge'i kandideerijal peab UCASe taotlus olema täidetud ja esitatud 15. oktoobriks. Lisaks enda kohta käivale infole (hinded jms) peab iga kandideerija kirjutama 4600-tähemärgilise Personal Statement'i ning paluma soovituskirja ühelt õpetajalt/juhendajalt. Erinevalt teistest ülikoolidest, kutsuvad Cambridge'i ja Oxfordi ülikool kõik potentsiaalselt vastuvõetavad kandidaadid detsembris intervjuule. Mõnes kolledžis piirdub intervjuu vaid vestlusega, teises tuleb teha ka kirjalik test, kolmandas võidakse nõuda mõne enda tehtud töö (nt. arhitektuuri kavand) kaasavõtmist. Konkreetseid nõudmisi tasub enne kandideerimist aegsasti uurida, kõige täpsema ja asjakohasema info leiab kolledži ja/või teaduskonna kodulehelt. Üldise info leiab ka Cambridge'i ülikooli kandideerijaile mõeldud kodulehelt. Kindlasti tasub võimalusel Cambridge's juba mõnda aega viibinuilt konkreetse kolledži kohta natuke informatsiooni paluda, sest detailseid ükskikasju on kõige põhjalikumagi uurimise käigus teinekord võimatu internetiavarustest leida - me aitame meeleldi!

Hinnanguliselt intervjueerib Cambridge 70-80% kandideerinutest ja intervjuud võib pidada kõige olulisemaks etapiks kogu kandideerimisprotsessis. Mida täpselt intervjuul küsitakse, sõltub erialast, kuid üldiselt põhinevad küsimused rohkem arutlusvõimel ja "kasti-välisel" mõtlemisel kui faktiteadmistel. Reaalainete testiülesanded on veidi keerulisemad kui tavalised kooliülesanded, pigem lihtsamate ja lühemate olümpiaadiülesannete sarnasemad. Vaata ka 14. märtsil Õpetajate Lehes ilmunud artiklit kandideerimise kohta, kus paar Cambridge'i ja Oxfordi tudengit oma kandideerimiskogemusest räägivad.

Lõpetuseks, jaanuari alguses saadetakse väljavalituile conditional või unconditional offer (unconditional suurema tõenäosusega juhul, kui oled gümnaasiumi juba lõpetanud). Tingimuste hulka võivad kuuluda nt. hinded lõputunnistusel, eksamite tulemused või keeletesti läbimine ja need tuleb saata kolledžile niipea, kui nõutud tingimused on täidetud. Lõplik ametlik kinnitus vastuvõtmise kohta saadetakse pärast seda koos täpse edasise infoga.

Rahaküsimused (bakalauruseõpe)

Kulud jaotada kaheks - õppemaks (tuiton fee) ja elamiskulud. Õppemaksu maksmisel kvalifitseeruvad Eesti kodakondsusega tudengid Euroopa Liitu kuulumise tõttu home student'ite kategooriasse. Home student'i aastane õppemaks on ligikaudu 9000 naela (10 700 €) aastas. Riigieelarvelised kohad Inglismaal puuduvad, kuid on kasutusel hästi toimiv vaid inflatsiooniga võrdsel intressil põhinev õppelaenu süsteem, mida kõigil EL-i kodanikel on võimalik taotleda. Tagasimaksu tingimusi võib pidada tudengisõbralikuks, sest maksmist ei pea alustama mitte kohe pärast õpingute lõppu, vaid siis, kui regulaarne sissetulek on ületanud kindla summa. Ühtlasi peatub tagasimaksmine, kui sissetulek peaks alla selle summa langema. [1]

Elamiskulud - üks faktor, mille tõttu õppimine Cambridge's võib osutuda soodsamakski kui teistes (elatustasemelt sarnase asukohaga) UK ülikoolides. Cambridge Bursary süsteemi vahendusel on elamiskulude katteks võimalik taotleda toetust tundengitel, kelle perekonna sissetulek jääb alla 42 600 naela (ligikaudu 51 500 €) aastas. Kolledžitel võib samuti olla sobivaid toetusskeeme. Ülevaate erinevate võimaluste kohta võib leida ka Cambridge University Student Union'i kodulehelt.

Lõpetuseks tasub veel mainida, et Cambridge ülikool tagab kõikidele undergraduate tudengitele majutuse kogu nende õppimisaja jooksul (ja seda vähemalt osa ajast kolledži enda campus'es), iseseisvalt rendikorteri otimisele ei ole vaja aega ega vaeva kulutada. Toa suurusest ja asukohast sõltuvalt võib selle ühe trimestri hind jääda vahemikku 600-1400 naela (700-1700 €).

Magistri- ja doktoriõppesse (postgraduate) kandideerimine

Magistriprogramm on Cambridge's enamike magistriprogrammide puhul ühe aastane. Sõltuvalt kraadist ja selle ülesehitusest võib see tugineda valdavalt eksamitele, teadustööle või mõlemale. Doktoriõpe kestab tavaliselt 3-4 aastat ning seda võib alustada kas kohe esimesest trimestrist välja valitud uurimisgrupi juures või teatud erialadel ka läbi viimasel ajal järjest suuremat populaarsust ja kandepinda saavutava programmi Centre for Doctoral Training (CDT). Viimane on mõnevõrra sarnane USA Graduate School'idega ja annab võimaluse esimesel aastal 2-3 erinevas laboris töötada ning alles seejärel välja valida kindel doktoritöö projekt järgnevaks kolmeks aastaks. Teisisõnu annavad CDT'd hea võimaluse Cambridge'i, siinseid uurimisgruppe ja nende liidereid tundma õppida enne konkreetse grupi juures doktoritöö alustamist. Oma uurimissuunas ja soovitud juhendajas kindlad olevad kandidaadid alustavad siiski enamasti koheselt töötamist enda poolt välja valitud juhendajaga ega liigu läbi CDT.

Kandideerimisega tasub siingi alustada ligikaudu aasta enne õpingute algust (enamik tudengeid alustab õpinguid õppeaasta esimesel trimestril septembris-oktoobris, kuid doktoriõpet on võimalik alsutada ka kas aasta teisel või kolmadal trimestril, s.t. jaanuaris või aprillis). Enne kandideerimist tasub tutvuda Cambridge'i ülikooli ametlikul kodulehel oleva informatsiooniga.

Ära tuleb täita GRADSAF'i online avaldus. Isikuandmete ja varasema haridus- või töökäigu kirjeldusele lisaks tuleb esitada põhjalik motivatsioonikiri või lühikokkuvõte, mida Cambridge'is olles õppida või uurida soovitakse, ning 2-3 soovituskirja. Konkreetsetele stipendiumidele kandideerimiseks (nt. Gates Scholarship - vt. järgevat sektsiooni rahastusvõimaluste kohta) tuleb kirjutada eraldi motivatsioonikirjad. Motivatsioonikirja(de)s on oluline rõhutada, miks on Cambridge's õppimine kandideerija jaoks oluline ja kuidas see tema edasiste plaanidega seostub. Sügavapõhjaline ettekujutus sellest, millega uurida või tegeleda tahetakse tuleb ainult kasuks! Samuti peetakse alati lugu eelnevast teadustöö kogemusest kas bakalauruseõpingute vältel või nn. suvetudengina.

Soovituskirjad on kandideerimise juures väga olulise tähtsusega. Neid võivad kirjutada endised või praegused juhendajad (nt. bakalaurusetöö juhendaja). Soovitajatega tasub ühendust võtta varakult, samuti ca aasta enne õpingute algust, et anda neile aega selle korralikult läbi mõtlemiseks. Enamasti on vaja kahte soovituskirja ja lisaks veel kolmandat, kui soovitakse kandideerida juba varem nimetatud Gates-i stipendiumile. Kui avaldus on täidetud, tuleb maksta kandideerimistasu (50 naela), pärast mida saadetakse edasised juhised soovituskirjade, CV, varasemate õpingute tulemuste, portreepildi jm üles laadise kohta (esimene soovitajatele, ülejäänud kandideerijale).

Avalduses on võimalik märkida esimene ja teine kolledži eelistus (vt. sektsiooni ülikooli korralduse kohta). Ülikoolis õppimiseks peab tudeng peab olema vastu võetud nii ülikooli kui ühe kolledži poolt. Pärast seda, kui ülikool on tudengi vastu võtnud, saadetakse avadus edasi tema poolt välja valitud kolledžitesse. Kui ei esimese ega teise valiku kolledž tudengit vastu ei võta, suunatakse avaldus ülejäänud kolledžitesse. Üldine praktika on see, et kui ülikool on tudengi vastu võtnud, siis mingi kolledž tema ka oma tiiva alla võtab. Nagu varasemaltki kirjeldatud, on kõik Cambridge'i kolledžid head, aga mõnel kindlal eriala võivad mõned kolledžid eriti tugevad tegijad olla, samuti vıivad erineda kolledžite võimalused tudengitele õppe kesteks majutust pakkuda.

Rahaküsimused (magistri- ja doktoriõpe)

Magistriõppe puhul on õppemaks on suurusjärgus 9000 naela aastas, millele lisanduvad elamiskulud. See raha tuleb tasuda kolmes osas - enne iga trimestri algust. Tudeng peab juba enne õppeaasta algust tõestama, et tal on vajalik raha kogu aastaks olemas (s.o. ca 16000 naela, elamiskuludeks hinnatakse seega 7000 naela aastas, kuigi täpne väärtus sõltub arusaadavalt tudengist). On tudengeid, kes saavad selle raha ühelt või enamalt ülikoolisiseselt (s.h. kolledž) või -väliselt organisatsioonilt toetusena (vt. järgmine lõik) ja neid, kes tasuvad selle ise. Doktoriõppe puhul on tudengil enamasti ülikooli, kolledži, või mõne kolmanda asutuse poolt makstav stipendium, mis jääb vahemikku 13000-16000 naela (mõne stipendiumi puhul ka 20000+ naela) ja katab elamiskulud. Samas on ka tudengeid, kes katavad ka doktoriõppe puhul need kulud ise.

Ülikooli ja kolledžite poolt pakkutavate stipendiumite kohta leiab informatisooni vastavatelt kodulehtedelt. Populaarsete võimaluste hulka kuuluvad nt. Gates Scholarship ja varem UKs elanute jaoks ka Cambridge Home and EU Scholarship Scheme (CHESS) või erinevate Research Council'ite kaudu ja teaduskondade poolt jagatavad stipendiumid - tõsi viimased kaks küll valdavalt doktoriõppeks. Väljastpoolt ülikooli saadavate stipendiumide võimalusi on erinevaid (nt. tööstuspartnerid või kompaniid), eestlastel sõltuvalt aastast muuhulgas võimalik kandideerida järgmistele stipendiumitele:

Doktriõppe puhul on võimalik kandideerida Sihtasutus Archimedes stipendiumitele, nt. Kristjan Jaagu tasemeõppe stipendium (üheaastaseid magistriõpinguid Kristjan Jaagu raames üldiselt ei toetata, kuid toetuse saamine on võimalik, kui Cambridge'is õppimise ajal ollakse magistrandina immatrikuleeritud mõnda Eesti ülikooli ja lõpetatakse hiljem ka too ülikool.)

Küsimuste korral võtta julgelt ühendust - tänaseks on Cambridge's eestlasi pea igas kolledžis ning erialal!